Endised diplomaadid õpetavad: kuidas kirjutada Eesti diplomaadist geiorgial?

Juba nädalapäevad on Eesti suurimad uudiste­väljaanded õrritanud lugejaid Brüsseli homopeol käinud Eesti diplomaadiga. Kes ta on, pole kirjutatud. Ekspress uuris kogenud endistelt diplomaatidelt nende arusaama selle kohta, mida tohib diplomaatilist puutumatust omavast ametnikust kirjutada.

Delfi Kogupaketi tellijana saad oma lugemisõigust jagada 4 sõbraga.

Telli Kogupaketi uudiskiri, kust leiad toimetajate hoolikalt valitud olulisemad tasulised lood möödunud nädalast.

Möödunud teisipäeval plahvatas Belgias üleeuroopaline pommuudis. Koroonareeglite täitmist kontrollima läinud politseinikud sattusid peale hunnikule seksivatele härrasmeestele. Nende hulka kuulus ka ungarlasest europarlamendi saadik József Szájer (59), Ungari paremäärmusliku populistide partei Fidesz liige ja madjarite pool tuntud homoseksualismivastane võitleja.

Järgmistel päevadel said eestlased toimunust lugeda kõigist suurematest kodumaistest väljaannetest. Ilmusid artiklid nagu „Ungari eurosaadik on padukristlane ja tuntud homovastane“ ja „Brüsseli geiorgia korraldaja: meil polnud isegi aluspükse jalas, kuidas siis kohe isikutunnistusi näidata“. Mainiti, et József Szájer püüdis peolt põgeneda poolalasti mööda vihmaveetoru laskudes, seljakotis narkootikumid.

Uudisnuppudes mainiti ka „kambapaugul“ viibinud Eesti diplomaati. Erinevalt Szájerist, kelle elu, poliitilised vaated ja teenistuskäik võeti üksipulgi tükkideks, pole kodumaised väljaanded – välja arvatud EKRE häälekandja Uued Uudi­sed – avaldanud Eesti diplomaadi kohta enamat tema sünniaastast ja initsiaalidest.

Kuna Belgias Eesti alalises esinduses vabariigi suhteid Euroopa Parlamendi ­institutsioonidega nõustav Oleg Dmitrjev (43) rikkus homoorgial osaledes Belgia koroonareegleid, palus Ekspress appi kogenud diplomaadid, et arutleda teemal: kui delikaatseks peab ajakirjandus diplomaadi juhtumit kajastades jääma?