Ühel hommikul märkasin, et laps on vist külmetada saanud: tal tekkis nohu, väike palavik ja natuke köha. Küllap tavaline väikelapse viirus, mõtlesin.

Viis päeva varem olin viinud lapse külla tema tavapäraste mängukaaslaste juurde. Ise ma sinna ei jäänud. Peagi kuulsin mängukaaslaste vanematelt, et nemad on samuti tõbised ja käisid koroonatesti tegemas. Suur osa seltskonnast, sh koolieelikutest lapsed, said covidi diagnoosi.

Mõistagi helistasin enda perearstile, kes suunas mu lapse kohe testile – mis sest, et enamasti lapsi ei testita. Tema kogemus oma laste testimisest ütles, et pole see ninaproovi võtmine nii hull midagi, ebamugav aga küll.

Esiteks sõidad testile üksi – sina ja laps. Laps on tagumisel istmel, oma toolis. Telgi alla sõites sina autost väljuda ei tohi, samuti ei ulatu last tagapingilt sülle võtma. Nii ei jäägi muud üle, kui kruttida aga tagumine aken lahti, siis ilmub sellele üleni valges koll ja paneb lapsele pulga ninna. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega