Möödunud teisipäeval kogunes Pärnamäe krematooriumisse väike perekond, kes jättis hüvasti 79aastase mehega. Koroonapandeemia tõttu kujunes leinatalitus lakooniliseks. Pärast seda mindi kohvikusse. Nukrat meeleolu süvendas küsimus: „Kas koroonapatsiendi elu on olulisem kui minu isa elu?“

Jaanus A. lappab oma isa ravidokumente ja süveneb tema terviseandmetesse digiloos. Sellest saab aimu, kuidas arstid isa terviseprobleemidesse suhtusid. Meedikud võtsid asja tõsiselt.

Kõige nukram rida on talletatud hoopis Jaanuse ema märkmikusse:

„23. septembril südamestimulaatori paigaldus, haigla läks lukku ja paigaldus jäi ära!“

„Me ei tea, kaua see koroonaviirus meiega on, kuid me peame mõtlema ka neile inimestele, kes on teiste haigustega,“ arvab Jaanus.

Tema isa lugu näitab, kuidas koroonaohvriks võib saada ka koroonasse haigestumata.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega