Korts kulmude vahel, istub Toomas Suuman seljakil oma garderoobinurgas Rakvere teatris.

Kohvitassi võttis puhvetist kaasa. Ta jutt on kui etendus.

„Lapsepõlves kasvasin isata. Ma ei mäleta teda sellest ajast. Sass oli suunatud kunstiõpetajaks Rakvere õpetajate seminari. Ja ema Silvia ajalooõpetajaks. Nad abiellusid ja ma sündisin Rakveres 1956.“

Tõuseb. Paneb suitsu ette ja avab ümmarguse akna.