Tubli tükk talvi tagasi kohtusin ma Eindhovenis, STRP festivalil ühe Belgia kunstnikuga. Tema nimi oli Frederik de Wilde. Frederik otsis NASA ning teiste organisatsioonide teadlaste abiga „kõige mustemat musta“. Otse loomulikult oli kunstnik ise pealaest jalatallani musta riietatud nagu korralik Rick Owensi jünger ja tema põhiteoseks oli tollal nanomaal, mis oli mustemast must ja neelas igasuguse valguse. See nanomaali lugu oli muidugi palju komplitseeritum, aga ega mul palju rohkem meelde ei jäänud. Igatahes. Hoolimata oma tumedast elutööst oli Frederik ise tegelikult päris ladna tüüp, kellega oli igati amüsantne Die Antwoordi kontserdi ajal paar viina-shot’i teha. Olid ajad.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega