Maailma raamatukogude haruldaste köidete osakondades on hulk raamatuid, mille kohta väidetakse, et nende kaaned on kaetud inimese nahaga. Seda võib väita kas raamatuga kaasnev legend, teose kunagine omanik või käsitsi kirjutatud märkus raamatus. Enesestmõistetavalt on sellised köited tekitanud õõva või mõjunud ­eemaletõukavalt.

Ameerika bibliograaf ­Megan ­Rosenbloom hakkas inimnahka ­köidetud teoseid projekti „Anthro­poder­mic Book Project“ käigus teaduslikult uurima. Analüüsimiseks kasutatakse köite küljest võetud tillukesi nahahelbeid, mis lagundatakse ja mida uuritakse mass-spektromeetria abil. Peptiidid moodustavad eri liikide nahale ainuomase „sõrmejälje“. Niimoodi õnnestus ajaloos esimest korda tuvastada, kas väidetav inimnahkne köide on tõepoolest kunagi elanud inimese nahaga kaetud või on tegu mõne looma nahaga. Aga miks üldse oli kellelgi vaja raamatut inimese nahka köita või siis seda väita? Ja kellelt ning kuidas nahk võeti?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega