Ameerika meditsiinibibliograaf Megan Rosenbloom tuvastas maailma raamatukogudes teadusliku meetodiga poolsada köidet, mille kaante katmiseks kasutatud nahk pärineb inimestelt. Tema teost „Dark Archives“ luges Priit Hõbemägi.
Maailma raamatukogude haruldaste köidete osakondades on hulk raamatuid, mille kohta väidetakse, et nende kaaned on kaetud inimese nahaga. Seda võib väita kas raamatuga kaasnev legend, teose kunagine omanik või käsitsi kirjutatud märkus raamatus. Enesestmõistetavalt on sellised köited tekitanud õõva või mõjunud eemaletõukavalt.
Ameerika bibliograaf Megan Rosenbloom hakkas inimnahka köidetud teoseid projekti „Anthropodermic Book Project“ käigus teaduslikult uurima. Analüüsimiseks kasutatakse köite küljest võetud tillukesi nahahelbeid, mis lagundatakse ja mida uuritakse mass-spektromeetria abil. Peptiidid moodustavad eri liikide nahale ainuomase „sõrmejälje“. Niimoodi õnnestus ajaloos esimest korda tuvastada, kas väidetav inimnahkne köide on tõepoolest kunagi elanud inimese nahaga kaetud või on tegu mõne looma nahaga. Aga miks üldse oli kellelgi vaja raamatut inimese nahka köita või siis seda väita? Ja kellelt ning kuidas nahk võeti?
