Doktoritöö: Eesti iseseisvuse kaotamises polnud süüdi Pätsi-Laidoneri riigipööre ega demokraatia kriis

Homme kaitseb ajaloodoktori kraadi Ago Raudsepp, kelle väitekiri asetab Pätsi ja Laidoneri tegevuse Nõukogude Liiduga sõlmitud baasidelepingu ja Eesti okupeerimisega varasemast hoopis laiemasse konteksti. „Loodetavasti aitab see Pätsi ja Laidoneri tegevust paremini mõista“ märgib Raudsepp.

Miks Päts ja Laidoner ning aastad 1939/40 meid endiselt nii puudutavad?

"Olen minagi kuulnud kriitikat: jälle hakkab keegi Pätsi uurima, kas äkki aitab, kas pole juba kõik selge? Soomes on talvesõjast kirjutatud üle 2000 raamatu ja neid ilmub igal aastal. Taani ajaloo kõige uuritum periood on Saksa okupatsioon. Need on ajaloo pöördepunktid, mida uuritakse, kuna nende mõju on siiani tunda. Seega peabki uurima ja vaidlemist tuleb jätkata."

Jõuategi julge järelduseni, et demokraatiast loobumise süüd ei saa panna ainult Pätsile-Laidonerile.

"Jah. Ma jõuan selleni, et riigijuhtidest sõltub palju, sest nemad teevad lõplikud otsused, kuid nende valikuid mõjutab väga palju ühiskonna suhtumine. Soomes poleks saanud samasugust asja teha, nagu tegi Päts Eestis.

Vapside põhiseadus sai 73 protsendi inimeste toetuse – see on väga suur toetus. Eesti ühiskond toetas seega vapside aetud suunda – vähem erakondi, vähem parlamenti, vähem demokraatiat, rohkem autoritaarsust. Pätsil poleks demokraatia lammutamine niivõrd valutult läinud, kui tema ettevõtmisel poleks olnud rahva vaikivat heakskiitu."