„Kahju, et meie suguvõsa nime niimoodi määritakse.“

Nii räägib Ermo, kes tutvus Kersti Krachtiga 1984. aastal perekondlikel põhjustel, kui Ermo onupoeg Argos Kracht tutvustas oma väljavalitut, kaunist Kerstit. Kersti tutvustas mehe sugulastele ka oma tütart esimesest kooselust grusiinlasega, 3,5aastast Katrinit.

Ehkki Kersti oli Argosest seitse aastat vanem, tundus, et nad sobivad hästi.

Ermo puutus Kerstiga kokku perepidudel ja sünnipäevadel.

„Kersti oli väga sõbralik inimene,“ meenutab Ermo lõbusaid aegu. „Sain juba siis aru, et kui jääd temaga vestlema, siis su arvamus kaldub sinna, kuhu tema tahab. Su pilt muutub selliseks, nagu tema seda maalib. Diskussiooni arendada pole temaga võimalik.“

1993. aastal läks Ermo ühena esimestest teenima Läänemaa Vabatahtlikku jäägrikompaniisse Pullapääle, samal aastal loodud Eesti väeossa. Ehkki paljud noored mehed läksid sinna teadmisega, et saavad seal oma kaitseväe kohustuse riigi ees täita, polnud Ermol seda eesmärki. Ermo läks vabatahtlikuna, sooviga oma riiki kaitsta.

Ühel juulipäeval, kui Ermo oli oma vanemate juures väeosast puhkusel, saabusid sinna ka Argos ja Kersti. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega