Jõgede kuningad: riigid teevad joogiveega suurt poliitikat

Võim mageveeallikate üle on sütitanud uusi geopoliitilisi konflikte. Maailma suurvõimude jaoks on puhas vesi uus nafta.

Vesi katab peaaegu kolmveerandit Maa pindalast. Võitlus selle üle, kes kontrollib merd mööda kulgevaid kaubandusteid või ­ookeanide rikkalikke kalastuspiir­kondi, on saatnud suuremat osa inimajaloost. Kuid sel sajandil tõotab tõusta veelgi olulisemaks küsimus sellest, kelle kätte jääb see mõni protsent vett, mis pole soolane – ehk kellele kuulub kogu maapealse elu läte.

Olgugi et kraaniveest sai ka siinmail igapäevane mugavus juba möödunud sajandi esimeses pooles, jagub maailmas endiselt piirkondi, kus tegu on kättesaamatu luksusega. Ent ka neis paigus, kus ligipääs joogiveele on olnud siiani enesestmõistetav, on olukord muutumas. Ja mitte üksnes sel põhjusel, et planeedi kliima muutub.