Ka toona oli selja taga pandeemia (rääkimata maailmasõjast), surnud oli kümneid miljoneid. Vabanemine hukatuse ja norutamise koormast tõmbas käima majanduse ja kultuurielu. Aga olgugi, et üle maailma on kasutuses juba üheksa vaktsiini (ja väljatöötamisel veel mitukümmend), ei tundu selle möirge kõlamine kaugeltki vääramatu.

Euroopa Liit, mis on üks maailma rikkamaid piirkondi, ootab vaktsiinitootjate järel, kes ei suuda lepingutes lubatud mahtudest kinni pidada. Liidu piiride taga on aga riike, mis vaktsineerivad juba täie hooga.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul on tegu maratoni, mitte sprindiga, kuid liidus sureb viirusesse iga päev mitu tuhat inimest. Nõnda on iga kiirem samm sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.

Kolmandik peagi vaktsineeritud


Maailma kõige edukam vaktsineerija on Vahemere idakaldal paiknev Iisrael. Poole Eesti suuruses, kuid üle üheksa miljoni elanikuga riigis on välkunud vaktsiinisüstal ühtekokku ligi viiel miljonil korral. See ei tähenda, et ka vaktsineerituid oleks nii palju, sest Pfizeri ja BioNTechi koostöös loodud vaktsiini tuleb annustada kaks korda.