Kristjan Kaljusaar
Foto: Madis Veltman
Ajaloouurimise perspektiivist paljuski kasutu, kuid populaarteadusliku tutvustustöö ning selle reflektsiooni osas üsna kõneka Varbola teemalise poleemika kokkuvõtteks võiksin ma iseenesest lihtsalt rahul olla, sest Ivar Leimuse kriitika Kristjan Oadi mõtetele oli täpselt selline asjalik vastulause, mida ma väga näha soovisin. Kuna Pekka Erelt on aga võtnud minu ootusi antud asjus tõlgendada moel, mis neid päris jõhkralt väänab, siis eks mul tuleb taas reageerida, märkimaks ära laiema kandepinnaga küsimus, millest kirjutamise tõttu ma üleüldse toimunud diskussiooni – väidetavalt ebateadusliku jätisena – sattusin.
Alustuseks otsesed väärväited: ma ei asunud sotsiaalmeedias Kristjan Oadi kaitsma, ma asusin Pekka Ereltit ründama; ühtlasi ei tohiks Oadile kuidagimoodi laieneda minu postituse kaasautori või muul viisil nõustaja staatus. Mis puudutab Daugmalet, siis tuleb nentida, et see oli väga ebaõnnestunud lisandus, tõepoolest kehv näide ning Varbola osas praktiliselt irrelevantne jutt, kuigi eks pigem soovisin ma antud paigast üldsegi kõnelda seoses küsimusteringi laiema konteksti (küll võrdlemisi ahta) mõtestamisega Erelti tekstis.
