FOTOD | Ringkonnakohus arutab Kersti Krachti vahi alt vabastamist
(398)Tallinna ringkonnakohus arutab täna hommikul, kas vabastada korruptsioonikuritegudes kahtlustatav rahandusministri eksnõunik Kersti Kracht enne maakohtu määratud tähtaega vahi alt. Kracht võeti vahi alla 14. jaanuaril võimalusega, et teda võidakse kinni hoida kuni märtsi keskpaigani.
Krachti kaitsjad Oliver Nääs ja Sander Potisepp vaidlustavad vahistamise täna ringkonnakohtus. Istungil peaks sõna saama ka Kracht ise. Istungit juhivad kohtunikud Orvi Koik, Ivi Keskküla ja Urmas Reinola.
Riigiprokuratuur kahtlustab Krachti selles, et kokkuleppel ärimees Hillar Tederiga pidi ta kasutama ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Franco kinnisvaraarendusele soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Kahtlustuse järgi pidi ärimees Teder aitama vastutasuks lahendada Kersti Krachti finantsraskusi.
Mäletatavasti sai Porto Franco mullu suvel Kredexilt 39,4 miljoni eurose käibekapitali laenu tähtajaga kuni kuus aastat ja intressiga 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas.
Kaitsjate Nääs ja Potisepp peavad riigiprokuratuuri kahtlustust kunstlikuks ja ülepaisutatuks.
Lisaks kahtlustab riigiprokuratuur, et Kracht ja Teder tegid rahapesu kokkuleppe eesmärgiga varjata viisi, kuidas Teder Krachtile altkäemaksu annab.
Läinud nädalal selgus Tederi vahistamise vaidlustamise istungil, et mais 2020 leppisid Teder ja Kracht kokku, et Teder aitab Krachti võlgade tasumises. Selleks plaaniti Krachtile kuuluva maja ostmist Tederi abil ja suurärimehe kulul. Tederi poolt leitud isik ostis Krachti maja, kusjuures Kracht võis jääda majja elama ja selle tulevikus tagasi osta.
„Kahtlustuse tekstis ei ole kirjeldatud mitte midagi sellist, mida oleks võimalik käsitleda rahapesu kokkuleppena. Minu hinnangul ei olnud Kersti Krachti vahistamine põhjendatud ega vältimatult vajalik,” ütles Nääs BNSile.
Lisaks lõppes kaitsja sõnul Krachti töösuhe kinnivõtmise päeval ja seega ei saa öelda, et tema puhul esineks ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Nääsi sõnul on Krachti ja temale kuuluvate äriühingute varalist seisu käsitletud kohati valesti ning omistatud neile vahistamise kontekstis ka ebaõiget tähendust.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern on öelnud, et töösuhte olemasolu pole määrav. Tema sõnul tuleks Krachti hoida vahi all, et ta ei saaks majanduslikust seisust ja laiast suhtlusvõrgustikust tulenevalt uusi kuritegusid toime panna.