Rahatrükk ja kinnisvaraturg

Ehkki koroonakriisi algul paistis kinnisvaraturule saabuvat pikem mõõn, kukkus välja hoopis vastupidi. Kasvanud on nii tehingute arv kui ka nende maht. Miks ja kuidas?

Eesti ühiskonda painab endiselt koroonaviirusest sündinud tervishoiu- ja majanduskriis. Kuigi mullune majanduslangus piirdus kardetud kümne protsendi asemel ilmselt isegi vähem kui kolmega, on hulk inimesi kaotanud oma senise teenistuse ja paljud ettevõtted suure osa käibest.

Samal ajal on mitmes teises valdkonnas jäänud kriisi mõju üllatavalt tagasihoidlikuks. Üks sellistest on kindlasti kinnisvaraturg.

Kriis kinnisvarasektoris jäi lühikeseks

Soodsa demograafilise trendi ja tugeva tööturu najal on kinnisvaraturg täispurjes seilanud juba aastaid. Kinnisvara soetamist ja ehitust soosisid kõik tegurid: koduostmisikka jõudis 1980ndate lõpus sündinud arvukas põlvkond, Eesti tööhõive oli Euroopa suurim, keskmine palk kasvas aastas 7–8 protsenti, nominaalne majanduskasv küündis 9 protsendi lähedale. Tugeva nõudluse tõttu kasvasid ka korterite hinnad ligi üheksa protsenti aastas ning ehitusmahud ületasid 2007. aasta buumi ajal püstitatud rekordi.