Tookord, 1960ndate lõpus lubasid täiskasvanud lapsi omapäi õue hullama. Mudilane kadus koos suurematega kuhugi ja ilmus välja siis, kui kõht tühjaks läks. Praegu ajab selline usaldus hirmujudinad peale – laps üksi suure kelguga üle raudteerööbaste ukerdamas ja nõlvadel liuglemas koos mõõdutundetult möllavate teismeliste poistega! Aga meile oli kodus sõnad karmilt peale loetud: enne, kui kelgule hoo sisse lükkad, vaatad, et keegi sulle ette ei jää! 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid