Pöetud peaga uiguuri naised ootavad oma järgmist einet. See on ainus, millest nad suudavad mõelda. Kõht on kogu aeg tühi.

„Ma ei tea, kas see oli sellest ajupesust või kõigi nende süstide ja tablettide kõrvalmõju, aga me ei suutnud mitte millestki muust mõelda,“ ütleb üks mitmest niinimetatud ümberõppelaagrist pääsenud naisest. Lääne meediaga avameelselt vestelnud Tursunay Ziawudun räägib, kuidas laagris ununeb peagi, et väljas üldse mingi elu on.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega