Minu isiklik „Paide tunne“ on nagu mingi soe, turvaline, leebe foon või tapeet, mis rahulikult, ükskõikselt ja väga tasa justkui ümiseb kogu elu taustal igavapoolset viisijupikest. See tunne on tekkinud erinevate mälupiltide põhjal, millest mõned on üsna ebamäärased ja pole konkreetse aja või kohaga seotud. Mõne pildikillu aluseks on lihtsalt mingi lõhn või valgus. Näiteks prahipõletamise lõhn ja eramaja aia õunapuude vahelt tõusev suitsujutt aprilliõhtul. Naabri raadio aiamaal teispool vaarikahekki midagi seletamas. Piiritajad kisendamas pilvitus maikuu õhtutaevas viiekordsete majade vahelise kanjoni kohal. Päikese loojumine tarbijate ühistu plangu taha. Õllejoomine augustiöö tähistaeva all sõpradega nelja kuninga mälestuskivi kõrval Vallimäel. Ja nii edasi. Need kõik kokku moodustavadki mingi ainuomase Paide-essentsi (või miks mitte puljongi).

Olen ametilt toimetaja ja töötan tekstidega, mis ilmuvad peamiselt ajakirjas Imeline Teadus. See on täitsa tore töö.