Atria Eesti vastulause: Kas 59 tonni vähem plastmaterjali ei ole piisav?
(9)23. veebruaril Eesti Ekspressis ilmunud loos kirjutatakse, et Lihatootja Maks & Moorits poolt kasutuse võetud uued ja kergemad pakendid on ringluse mõttes hoopis kõige hullemad. Avaldame Maks & Mooritsa kaubamärgi omaniku Atria Eesti vastulause.
Atria Eesti AS on teinud ca 1 miljoni euro suuruse investeeringu, et tuua turule uudsel tehnoloogial põhinev hakklihapakend, mille valmistamiseks kulub 50% vähem pakendimaterjali võrrelduna seni kasutusel oleva traditsioonilise hakklihapakendiga. Uus pakendilahendus tuli turule aasta tagasi. Oleme selle kasutuselevõtuga vähendanud pakendijäätmete hulka 59 tonni võrra, võrreldes sellega, kui oleksime oma müüdud hakklihakoguse pakendanud vanasse plastkarpi. Oluline on siinkohal ära märkida, et pakendi hulga vähendamist alustasime just hakklihapakendist. Hakkliha on suur tootekategooria, mis annab pakendi koguse mõistes suurima ja tuntava muutuse pakendimaterjali kasutuses. Kui esialgsetes plaanides hindasime pakendimaterjali vähenemist ca 42 tonni aastas, siis tegelik tulemus on 59 tonni aastas. See tuleneb 37% suuremast hakkliha müügist võrreldes aasta varasema perioodiga. Teiseks põhjuseks on kahtlemata tarbija eelistus soetada väiksema pakendikuluga hakkliha.
Sellisele suuremahulisele investeeringule eelnes meie ettevõtte poolt pikaajaline taustuuring, kuidas ja mis suunas pakendi vähendamisprogrammi ellu viia. Seda viisil, et tegemist oleks reaalse tulemusega, mitte ainult pikaajalise programmiga, kus arutaksime, mis me võiksime teha aastaks 2030 jmt. Taustana tuleb aga juurde öelda, et pakendimajanduse korraldamise kohta on väga vähe avalikku infot ja tootjad jäävadki probleemidele lahenduste otsimisel üksi, püüdes anda omalt poolt parimat. Pakendi kogumisel ja uuesti kasutusele võtmisel riikliku süsteemi alusel esineb probleeme ja see ei toimi nii, kuis peaks. Kuid ettevõtetele viitamine, kes annavad endast parima, et midagi selles vallas muuta, on ülekohtune.
Eesti jäätmemajanduses lähtutakse Euroopa Liidus kehtivast jäätmehierarhiast. Kui seni kehtis Euroopa Liidus kolmetasandiline jäätmehierarhia (vältimine-taaskasutamine-kõrvaldamine), siis nüüd on kasutusel viietasandiline jäätmehierarhia (vt joonist). Ajal, mil Atria Eesti AS hakkas uue pakenditehnoloogia juurutamist ette valmistama, lähtusime just riigi jäätmekavast aastateks 2014-2020 ja EL jäätmehierarhia aluspõhimõtetest, mille peamine eesmärk oli jäätmetekke vältimine. Uue pakenditehnoloogia kasutusele võtmisel soovisime vähendada plastmaterjali kogust turul. Paraku oleme pidanud ka ise tõdema, et kogu pakendijäätmete majanduse korraldus on Eestis nõrk ning parim, mis me teha saame, on pakendijäätmeid lihtsalt vähem tekitada. Viimase aastaga on meie tehasest faktiliselt väljastatud ühe tooterühma pakendivahetuse tõttu 59 tonni vähem plastimaterjali.
Meie eesmärk pole kunagi olnud teha ilustatud rohepesu, vaid selliste muudatuste tegemine, millel reaalselt oleks mõju. 59 tonni vähem pakendit aastas on esimene samm, mida toidutootjana teha saame. Eelnevat arvestades leiame, et meid on alusetult toodud selles artiklis näiteks, kus midagi tehes oleme sattunud ebavõrdsesse situatsiooni ettevõtetega, kes midagi ei ole teinud. Antud artikkel on iseenesest väga asjakohane ja kodanikena loodame kõik, et pakendimajandus Eestis saab korda. Meie jätkame omalt poolt eelkõige pakendimaterjali vähendamisega ulatuses, kus on täidetud kõik toiduohutuse nõuded. Toiduohutus on meile esmatähtis ja see seab ka piirid, kuhu maani saame oma pakendiuuendustega minna. Anname endast jätkuvalt parima ja soovime ka edaspidi olla selles vallas innovaatilised ning püüda jätta keskkonnale võimalikult väike jalajälg.
