Eesti järgmine edulugu

Kas mehitamata süsteemide arendamisest, katsetamisest ja ka rakendamisest võiks saada Eesti järgmine tehniline edulugu pärast Skype’i ja e-valitsust?

Tehnika arendamise üha kasvav tempo ja püüd seda murrangulisel viisil rakendada tõstatab küsimuse, millise hoiaku peaks Eesti sellise arengu suhtes võtma ja missugused on üldse meie võimalused?

Uudse tehnika väli on lai, hõlmates näiteks tehisintellekti, biotehnoloogiat ja kvantarvutit. Uue valdkonnana käsitletakse ka autonoomseid süsteeme ehk masinaid, mis suudavad ise oma tegevuse üle otsustada. Kui jätta välja tööstusrobootika, keskendub autonoomsete süsteemide arendamine mehitamata õhu-, maa- ja meresõidukitele nende kõige erisugusemates vormides.

Mehitamata õhusõidukid, mis on võimelised aina suuremal määral autonoomselt tegutsema, on muutunud igapäevaseks – alates lasteaia­lapsele mõeldud pisihelikopterist kuni päev otsa sõjapiirkonna kohal tiirutava, sihtmärki otsiva ja hävitava droonini. Ka mehitamata maa- ja veesõidukeid arendatakse nii kaubanduslikel kui ka sõjalistel eesmärkidel.