Veel sügisel oli euroühenduse südames paiknev Belgia meie maailmajao murelaps. Alates septembri keskpaigast hakkasid nakatumisnäitajad rühkima üles sellise hooga, et oktoobri lõpuks nakatus päevas juba üle 20 000 inimese. Võrreldav tase Eesti puhul oleks umbes kümme korda väiksem ehk sisuliselt see, kuhu praegu juba tüürime.

Novembri lõpuks sai Belgia oma näitajad umbes kahe tuhande igapäevase nakatuja tasemele, kus see on püsinud tänaseni. Ka järsult kasvanud surmad (novembri keskpaigas peaaegu 200 inimest päevas) on jõudnud märtsiks pea kümme korda madalama tasemeni.

Kuid see pole juhtunud tänu Belgia metsikule vaktsineerimistempole, sest eilseks oli saanud vähemalt ühe süsti veidi üle poole miljoni elaniku ehk alla viie protsendi rahvastikust.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega