Kuidas käitud, kui sa oled valmis tuurile minema – tumesinine esinemisrõivaski juba postkasti potsatanud –, kuid mõni päev enne esimest laivi poob bändi juhtfiguur end üles? Cassandra Jenkins otsustas oma valu ja segaduse kirjutada meditatiivseks albumiks. 2019. aastal lahkunud luuletaja, Silver ­Jewsi ja ­Purple Mountainsi eestvedaja, altkantrise indi kurblik kultuskangelane David Berman leiab oma koha mitmes loos ning Jenkins on temast mõjutatud nii muusikaliselt kui ka lüüriliselt.

Viimane on paras olme. Argimured, dialoogid, pisut kummalised New Yorgi karakterid. Veidi nagu naljadeta „Seinfeld“, aga samas mitte üdini tõsine, sest Jenkinsil pole mingit probleemi siduda surm ja uute bikiinide ostmine.

Muusikaliselt on „An Overview on Phenomenal Nature“ eri värvingutes indifolk. Avalugu „Michelangelo“ meenutab uue kooli laulukirjutajaid, nagu Phoebe Bridgers (albumi esimene rida I’m a three-legged dog on samuti temalik) ja Waxahatchee, kuid plaadi arenedes sõidab sisse nii džäss kui ka ambient. Kuigi albumi sünnilugu on rusuv ja see pole mitte mingil juhul plaat, mida esimesel postkoroona prallel peale sättida, on muusikaliselt tegemist kerge ja õhulise voolamisega. Instrumendid hingavad vabalt. Neid ei kammitse miski.

Ja mis kõige mõnusam – oma teisel albumil on Jenkins nagu hea sõber, kes teab, mil on õige aeg kodinad kokku pakkida ja astuma hakata. 30 minutit, seitse lugu, neist viimane seitsmeminutiline ambient-oopus. Väga okei, kõik saigi öeldud.