Aga kõige pikema dünastia tõmbavad välja Mustonenid. Vanaisa Andres (67) on rahvusvahelise mainega dirigent ja vanamuusikaansambli Hortus Musicus looja ning juht. Tema poeg Mattias (45) musitseerib väga menukas igihaljaid lugusid esitavas ansamblis Regatt. Ja Mattiase poeg Frederik (18) on uue kooli räpis tuntud kui produtsent boipepperoni. Juba paar aastat siinsetele verinoortele räpparitele biite valmistanud kutt, osaline trios Pitsa koos legendide Reketi ja Kohvriga, kel ilmus hiljaaegu hittalbum „Calzone“. Värvilisel ja pildiga vinüülil.

Kuidas kolm generatsiooni väga erinevates valdkondades tegutsevaid muusikamehi üksteise muusikasse ja muusikasse üleüldse suhtuvad, selle selgitamiseks oleme kogunenud vanaisa Andrese juurde kuulama noppeid kõigi kolme loomingust.

Enne kui esimene pala käima saab, küsib Andres Frederikult: „Kas sa tõid kaasa ka selle või?“

Frederik: Mille? Vinüüli? Ei toonud.

Andres: Aga ma olen ju küsinud su käest.

Frederik: Ma ei ole plaati saanud.

Andres: Mis tähendab „ei ole saanud“? Peab saama.

Frederik: Sõjaaeg. Hetkel ei saa.

Pitsa „Trühvlid“

Räpitöötlus Maarja-Liis Ilusa kunagisest hitist „Kohtumine“.

Andres: Hämmastav on see kvaliteet. See on suur asi. Ma olen ju üles kasvanud ENSV Filharmoonia ansamblitega, Grapsid ja kes seal kõik olid, ning nende muusika oli naturaalne – nii nagu ta tuli, nii ta tuli. Ja väga tihti tuli ka väga kehvalt. Küll vedas tehnika alt või polnud muidu vormi. Kvaliteeti ei anna minu noorusaegadega võrreldagi.

Aga ma ei kujuta ette, kui palju ma saaksin sellist muusikat kuulata, sest mul on üks probleem...