Kohus: Ekspress ei pea maksma Linnamäe kontsernile 2 miljonit eurot valuraha, sest firmadele ei saa valu tekitada

Harju Maakohus tegi otsuse viimase aja ühes sõgedamas kohtuvaidluses, kus suurärimees Margus Linnamäe kontrollitav MM Grupp nõudis kahe miljoni euro suurust kahjutasu mullu aprillis Eesti Ekspressis ilmunud artikli eest.

Lugu rääkis, et MM Grupp on hilinenud majandusaasta aruande esitamisega ja see võib talle kalliks maksma minna. Artikkel kandis veebiversioonis pealkirja „Mida tähendab Margus Linnamäe kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ ja paberversioonis „Margus Linnamäe kontserni ähvardab sundlõpetamine“.

MM Gruppi häiris just viimane. Selle asemel, et nõutud aruanne esitada ja sellega igasugused trahvisaamise ja sundlõpetamise riskid välistada, kaebas ettevõtet esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper hoopis kohtule, et Ekspressi artikli pealkiri ei vasta tõele. Ta tõi näite, et artikli ilmumise päeva hommikul püüdis Swedbanki kliendihaldur helistada MM Grupi juhatuse liikmele Margus Kährile. Kuna Kähri ei saanud telefoni vastu võtta, saatis pangaametnik talle tekstsõnumi: „See expressi artikkel, mul siin juba uurivad, mis selle esitamisega on.“

Selline pärimine häiris MM Gruppi.

Nõmper leidis, et artikkel võib firmale kaasa tuua partnerite usalduse kaotuse ning majandusliku kahju.

Seetõttu küsis ta kohtu kaudu mittevaralise kahju hüvitist summas kaks miljonit eurot või kui see ei sobi, siis summas, mille määrab kohus.

Kohtunik Kaie Almere leidis eile, et Eesti Ekspressi välja andev Ekspress Meedia ei pea maksma MM Grupile sentigi. Ta teatas: „Kohus jääb kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha juurde, et moraalse kahjuna mõistetakse isikule põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on juriidiline isik ja hagejale ei ole seega võimalik kannatusi, hingelisi üleelamisi ega füüsilist valu põhjustada. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tunnustanud ja on asutud seisukohale, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (RKTKo nr 3-2-1-35-97). Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust kohtupraktika muutmiseks.“

Küll aga leidis kohus, et Ekspressi paberversiooni pealkiri oli vale ning leht peab selle õiendusega ära klaarima. Sisuliselt ütles kohus, et pealkiri on olulisem kui loo sisu – artiklis oli nimelt kirjas, et jutt sundlõpetamisest on tinglik ja seda ei pruugi juhtuda mitte kunagi: „Ettevõtted peavad aruande äriregistrile üle andma kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Linnamäe firma on seda nõuet eiranud juba peaaegu pool aastat. [--] Äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui MM Grupp lähipäevil aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus. See pole sõnakõlks – säärasel moel on Eestis hingusele saadetud tuhandeid firmasid. Reaalses elus ei tähenda see aga, et MM Grupp läheb kustutamisele. Äriseadustiku vastav pügal (§ 60) ütleb, et hoiatusele järgneb kuue kuu pikkune vigade parandamise periood ja sellele saab lisada veel kuus kuud ning isegi seejärel saab kustutamisotsust vaidlustada. Aga plass lugu on see igal juhul. Ei kaunista ühtegi suurettevõtjat.“

Pärast artikli ilmumist alustaski äriregister MM Grupi kohta menetlust aruandega hilinemise tõttu, tehes ettevõttele trahvihoiatuse.

Äriregister näitab, et MM Grupp esitas nõutud aruande lõpuks alles 30. juunil 2020, kuigi ettevõtte juhatuse liikmed olid sellele alla kirjutanud juba 7. oktoobril 2019 ning audiitorfirma PricewaterhouseCoopers oma arvamusele päev hiljem.

Aastaaruannetega hilinemine ja nende esitamata jätmine on Eestis suur probleem. Rahandusministeerium teatas sügisel, et mullu tehtud uuringu kohaselt jättis perioodil 2010–2018 keskmiselt 23–24 protsenti juriidilistest isikutest oma majandusaasta aruande üldse esitamata. Ministeerium lisas, et „pärast tähtaja möödumist esitas aruande 28–29 protsenti juriidilistest isikutest, kusjuures pool hilinejatest hilines aruande esitamisega enam kui 71 päeva. Märkimisväärset arenguruumi võib Eesti puhul näha sanktsioonide rakendamises majandusaasta aruannetega hilinejate vastu, kuna trahvihoiatusi ja trahve tehti vaatlusalusel perioodil hilinejatele väga vähe: keskmiselt vaid 0,9 protsendil juhtudest. Kokku koguti aastatel 2010–2018 trahviraha 1,3 miljonit eurot, see tähendab, et riigil jäi saamata vähemalt 154,4 miljonit eurot võimalikku trahvitulu.“

Harju maakohtu otsus on jõustumata. Tõenäoliselt kaebavad pooled selle edasi.

Ekspressi artikkel rääkis aga suures osas hoopis sellest, et Margus Linnamäe äride puhul kurdetakse, et avalikest andmetest on raske mõista, kuidas ta raha teenib. Nii oli loo ilmumise ajal tekkinud segadus küsimuses, kui palju on tal õigus saada hüvitist apteegireformi tõttu toimunud Apotheka apteegiketi loovutamise eest ja kuidas kett edasi töötab.

Linnamäe pidas aastaid oma Eestis asuvate äride katusefirmat Hollandis. See andis talle võimaluse hoida kokku maksude maksmises.