2016. a novembris vahetus Vabariigi Valitsus ning majandus- ja taristuministriks sai Kadri Simson. Valitsusse läinud Keskerakonna ministrite asendusliikmete hulgas siirdus Riigikokku ka allakirjutanu. Detsembri algul toimus ministri kabinetis kohtumine, kus osalesid lisaks ministeeriumi inimestele mitmed Pärnumaa ettevõtete juhtfiguurid koos kahe Pärnumaalt valitud saadikuga. Lisaks minule viibis arutelul Andres Metsoja.

Teemaks oli võimalik riigipoolne 20-miljoniline investeering Pärnumaale. Asi vaid selles, et seda 20 miljonit riigieelarves ei olnud ning avalikkusele oli jäetud mulje, et valikus on kas Pärnu lennujaam või Pärnu-Lelle raudteelõigu remont. Valikud olid samas suurusjärgus ning mõlemat saada ei olnud võimalik. Seega tuli ministeeriumil kuulda võtta Pärnumaa häält – kumba valitakse.

Kui 2018. aasta detsembris liikuski viimane rong, siis oli eelnev unustatud ning rongiliikluse katkemise otsus omistati ainuisikuliselt ministrile.

Pärnumaa hääl jõudiski ministeeriumisse väga selgelt. Nimelt kirjutasid kõikide Pärnumaa omavalitsuste juhid riigile ühispöördumise, kus deklareeriti, et pärnumaalaste valik on lennujaam. Valiku tegemist tegevat lihtsamaks teadmine, et vaatamata asjaolule, et vahepeal tuleb rongiliiklus Pärnuga peatada, nähakse perspektiivi tulevases Rail Balticu tulekus. Ministeeriumil enam valikuid ei olnud, kui poleks tahtnud just ebademokraatlikult kohalike valiku vastaselt käituda. Pärnumaa oli rääkinud.

Mõne aja pärast leidis omavalitsusjuhtide ühispöördumine pisut meediakajastust, mille peale tekkis raudtee ääres elavate inimeste hulgas pahameel, kes olid harjunud rongi kasutama. Mõned Pärnumaalt allakirjutanud juhid andsid vaikselt mõista, et nad ikka taganeksid oma allkirjast ning soovivad mõlema investeeringu tulemist Pärnumaale. Ka pöördumise saatmise fakt hakkas allakirjutanute hulgas "meelest ära minema". Kui 2018. aasta detsembris liikuski viimane rong, siis oli eelnev unustatud ning rongiliikluse katkemise otsus omistati ainuisikuliselt ministrile. Allakirjutanud olid vagusi nagu kuldid rukkis ning jälgisid, et kriitikanooled neid ei tabaks.

Edasi on arenenud asjalood nii, nagu Pärnumaa oli soovinud. Ministeerium pidas vajalikke läbirääkimisi Tallinna Lennujaamaga, sest Pärnu lennujaam on juhtida pealinnast. Minul ja usun, et ka Pärnu elanikel on hea meel, et käesoleva aasta riigieelarves on lennujaama väljaehitamiseks ette nähtud 17,3 miljonit eurot. See on tugev sõnum!

Kas Pärnu Lennujaama projekti nüüd Kadri Simsoni või Jüri Ratase nimeliseks pidada? Arvestades eelnevate faktidega ei saaks allakirjutanu arvates nii suurt au neile kahele omistada. Kuid kiidusõnad, et tegutseti vastavalt Pärnumaal kõlanud häältele, on nad küll ära teeninud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid