Miks ometi ei võiks Eesti koroonat nuusutavaid koeri kasutada?
(4)
Politseimajor Tõnu Tänav, miks ometi Eesti sama ei tee?
„PPA ei ole sellist ülesannet saanud. Teoreetiliselt võib kõiki koeri selleks treenida, kuid eelnevalt peaks selleks treenitav koer olema n-ö „puhta lõhnataustaga“, st ta ei tohiks olla saanud väljaõpet teiste lõhnade tuvastamiseks. Kui koer on näiteks välja õpetatud narkootiliste ainete, sularaha või püssirohu lõhna tuvastama, otsib ta eeskätt eelnevalt omistatud õppega lõhna. Sellega tekib ka vea risk.
Kui mingi amet soovib sellise oskusega koera treenida, peaks ta leidma ilma lõhnaaine oskuseta koera ja sealt väljaõppega edasi minema. Väljaõpe võib kesta kuni kaks kuud.“
Eestis ei tasu koerte koroonahaigeid nuusutama koolitamine praegu ära: enne hakkab vast vaktsiinide mõju tööle. Samuti ei liigu inimesi praegu lennujaamades ja sadamates nii palju. Ka on välismaalt tulijate seas nakatunute arv küllalt väike ja koertel oleks vähe tööd. Seda on kulusäästlikum teha PCR-testimisega.
Põhjanaabrid loobusid koertest
Soome piirivalve koolitas koroonaviirust lõhna järgi ära tundvaid koeri kaheksa kuud. Esimesed katsed näitasid, et koerad olid selles uskumatult täpsed, viiruskandjaid leidsid koerad ka asümptomaatiliste inimeste seast.
Viirusel endal ei ole lõhna, küll aga tekitab viirushaiguse põdemine inimese higisse isemoodi lõhna. Seda lõhna koerad ära tunnevadki. Soomes pidid inimesed pühkima testimiseks mõeldud lapiga oma nahka ning panema lapi topsi sisse. Tops anti seejärel koerale nuusutada.
Tänavu veebruaris aga otsustas Soome valitsus, et ei vaja neljajalgseid töötajaid koroonakontrolli tegema, sest väitel, et koerad suudavad Covid-19 lõhna järgi tuvastada, ei ole veel laia teaduslikku kinnitust. Soome teadlased olid nõutud: koerad oleks olnud lisameetod, testimine poleks kadunud.
Mõnes paigas maailmas on koerad siiski kasutusel, näiteks Miami ja Dubai lennujaamas. Šveits koolitab parasjagu välja kolme koera, keda plaanitakse kasutada igal pool, kus koguneb suurem hulk rahvast: koolides, ettevõtetes, konverentsidel ja spordivõistlustel.
Koeri võikski kasutada, et leida suure hulga inimeste seast üles asümptomaatilised või varajases staadiumis nn presümptomaatilised (nakatunud, kel veel ei ole sümptomeid tekkinud) haiged. See vähendaks karantiinikohustust ja leevendaks seeläbi ka majanduslikku kahju. Lisaks ei pea koera „testitulemust“ tunde ootama, see selgub sekunditega.
Uuringud: koerad on testidest edukamad
Seni on avaldatud üksikud väikse valimiga uuringud. Veebruaris ilmus ülevaateartikkel, mis neid kriitiliselt hindas. Kokkuvõttes saab öelda, et suuri probleeme uuringute usaldusväärsusega ei ole ja koerte lõhnataju on isegi täpsem kui PCR- või antigeenitest.
Näiteks Prantsusmaa ja Liibanoni teadlaste ühisuuring kaasas 18 koera, kellest kaheksa olid varem koolitatud ka lõhkeainete või vähirakkude lõhna tundma. Uuringu jaoks koguti haiglast 198 koroonahaige higinäidised.
Koerte oskust koroonahaigust lõhnast ära tunda katsetati nii, et koer nuusutas esialgu vaid koroonahaigelt võetud higiproovi, seejärel pidi leidma koroona lõhna alguses kolme, hiljem nelja, kuue ja seitsme proovi seast. Kõik koerad tegid katseid üksi ning koroonaproove vahetati välja suvaliselt. Koerad tundsid õige proovi ära 83–100protsendilise täpsusega. Üks koertest istus ka kahe sellise topsi ette, kus ei olnud tuvastatud positiivset koroonaproovi. See märgiti uuringus eksimuseks, kuid need proovid andnud inimesed olid nädal hiljem koroonaviiruse raske põdemise pärast haiglas.
Saksa teadlased valisid koertele õppematerjaliks süljeproovid. Katses osales kaheksa koera. Igaks juhuks inaktiveeriti proovides olev viirus, et välistada täielikult koerte nakatumine. Nädalase treenimise järel suutsid koerad tuvastada 157 õiget positiivset proovi, 792 õiget negatiivset proovi, samuti andsid 33 valepositiivset ja 30 valenegatiivset signaali. See tähendab, et test õnnestus 68–95 protsendiliselt. Sakslased möönsid, et kuna haigusproovid olid vaid väga haigetelt, tuleks edasi teha uuringuid ka selliste haigete proovidega, kel viirust kehamahlades vähem.
Kolumbia teadlased aga proovisid tuvastada, kas koerad suudavad tuvastada eri tüüpi haigeid: sümptomitega, asümptomaatilisi ja presümptomaatilisi. Seejuures täheldati, et katsetes tundsid koerad koroonaproovid ära enam kui 90protsendise täpsusega. Lisaks märgiti, et koroona äratundmises pole koeratõugudel vahet.
Suurbritannias plaanitakse koerte uuringut, mis on keskendunud kergelt haigete ja asümptomaatiliste inimeste äratundmisele.
Uuringud jätkuvad ka küsimuses, kas koroonahaigust põhjustav viirus Sars-Cov-2 võib levida inimeselt koerale või vastupidi. Seni pole taolist nakkamist täheldatud.
