Viimase aastaga oleme õppinud kartma. Ja elama koos hirmuga.

Muidugi on hirm elamise möödapääsmatu ja vajalik osa, üks põhitunnetest (koos rõõmu, viha, häbi, üllatuse, vastikusega), mis aitavad maailmas toime tulla. Sest kujutage ette ennast täiesti kartmatuna – ei hirmu kihutavate autode, elektrilöögi, kevadiste karude ega öiste äärelinnatänavate ees... Päris hirmu ajab nahka see mõte!

Meditsiini ajalugu siiski tunneb mõningaid selliseid isendeid. Näiteks sai 1994. aastal kuulsaks üks ameeriklanna, kelle varjunimeks teadusartiklites pandi SM-046.