Eksperimentaalpop on lahe skiso asi: tahad nagu poppi teha, aga ei taha, et see popp oleks, eksperimenteerid-saboteerid end peateelt kraavi. Teisalt jällegi avangardsusemoment annab justkui märku edevusest: tahan olla „õigete“ eesliinis, ihkan erineda. Teen imelikku asja, kehtestan ise reegleid. Normaalne.