Lea Dali Lioni meenutades: Blacky oli ainulaadne nähtus Eesti muusikaväljal
(48)Läheme tagasi aastasse 2003, kui ilmus ansambli Blacky teine album nimega „Kui me päikeseloojangut ootama peaks...“. Blacky fenomenaalsus seisnes juba ainuüksi selles, et erinevalt teistest tolleaegsetest tüdrukutebändidest olid need naised kokku tulnud muusikutena, soovist luua ja olla loomingulised. (Blacky tegutses alates aastast 1998, viimane album ilmus aastal 2017. Albumi „Kui me päikeseloojangut ootama peaks...“ ajal olid bändi koosseisus Lea Liitmaa, laul; Angela Aak, kitarr; Triin Anni, basskitarr; Reilika Krims, klahvpillid; Hele-Riin Uib, trummid – Toim.) Nad ei olnud kellegi teise poolt kokku pandud ja produtseeritud popprodukt ja erinesid oma suhtumise, eneseteadlikkuse ja iseseisvuse poolest. See tegi neist kohalikul muusikaväljal ainulaadse nähtuse ja tõstis nad vaieldamatult Eesti klassikaks.