Kalender näitas 24. maid 1901. Õhtul kogunes Tallinnas Peterburi võõrastemaja kabinetti kümmekond soliidset härrasmeest. Uks suleti ja peagi kostis kabinetist elavat jutukõminat. Kes aga juhtus sealt mööda minema, pidi imestama: kabinetis kõneldi maakeelt. Asutamisel oli uus eestlaste ühendus, Rattasõidu Selts Kalev.

Veel aastakümneid hiljem meenutas üks asutajaist, koolijuht Theodor Ussisoo uhkusega: „Koosolekut pidasime puht eesti keeles, mis tolle aja kohta oli suur ime. Oli ju paljuil püüd siis kõnelda kas saksa või vene keelt. Eesti keelt kõnelejat isikut peeti ikkagi alamliigi rahva liikmeks.“

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega