Kui häirivad need arvud ka poleks, usuvad paljud teadlased, et kokkupuude mikroobidega aitab peenhäälestada meie imuunsüsteemi – rakkude ja molekulide võrgustikku, mis kaitseb haiguste eest. Aastal 1989 pakkus epidemioloog David Strachan välja „hügieenihüpoteesi“ – selle idee järgi põhjustas liigne puhtus immuunsüsteemi vigu, mis viisid põletikuliste haiguste, nagu astma ja allergiad, tekkeni. Kuigi Strachani teooria üle vaieldakse ja hügieen on päästnud lugematu arvu elusid, toetavad uurimisandmed mõtet, et kokkupuude mikroobidega aitab kaasa immuunsüsteemi arengule.

Kuid pidagem hoogu. Suurema osa viimasest aastast pole meist paljud võõraid suudelnud, pidudel krõpse dipikastmesse kastnud ega rahvarikkas kontoris töötanud. Selle asemel oleme omapäi koju suletud. Oleme igal poeskäigul käsi desinfitseerinud. Restoranide ja spordiklubide külastused on kui helge mälestus minevikust. Mida need piirangud meie immuunsüsteemile tähendavad? Mis juhtub nüüd, kui riigid jälle avatakse?