Riigikohus otsustas, et Aivar Mäe kaasust arutlusele ei võeta

Riigikohus otsustas täna, et ei võta arutlusele Politsei- ja Piirivalveameti esitatud kassatsioonikaebust. Aivar Mäe ei pea maksma trahvi ega ole seksuaalse ahistamise paragrahvi järgi süüdi mõistetud.

Otsusega saab lõpu mullu suvel alanud menetlus ja jääb kehtima maakonnakohtu otsus, mis tühistab seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel Mäele tehtud 400eurose trahvi.

PPA trahvis Mäed kahe avalduse alusel, mis laekusid politseile mullu suvel. Selles kirjeldasid kaks naist, kuidas Mäe oli Estonia teatris tööolukordades neid ebasobivalt, ahistavalt kohelnud. 26. juunil alustas politsei menetlust seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel.

Politsei kuulas üle kümneid inimesi, kaalus kaht avaldust ning esitas süüdistuse vaid ühe avalduse põhjal.

Menetlus lõppes, kui 21. oktoobril trahvis politsei Mäed 400 euroga. Maksimaalne trahvimäär seksuaalse ahistamise paragrahvi puhul on 1200 eurot.

Mäe ei nõustnud trahviga ja kaebas otsuse edasi.

Tänavu jaanuaris jõudis asi maakonnakohtusse, kus mitmel istungil kuulati asjas tunnistajaid. Kohus tegi otsuse 17. veebruaril ja leidis, et trahv tuleb tühistada.

Loe: "Ühe kohtuotsuse anatoomia: kohtunik tühistas Aivar Mäe karistuse, sest uskus, et kaebaja ei tundnud end seksuaalselt ahistatuna"

PPA omakorda ei nõustunud kohtu seisukohtadega ja kaebas otsuse kuu hiljem ehk 17. märtsil riigikohtusse. Täna andis riigikohus välja määruse, milles ütleb, et PPA kassatsioonikaebust ei võeta menetlusse.

Seadusest tulenevalt ei pea riigikohus sellisel juhul oma otsust põhjendama. Üldiselt võtab riigikohus menetlusse asju juhul, kui on paista, et alama astme kohtute töös on õiguslikke probleeme või ka juhul, kui riigikohus leiab, et antud teemas oleks vaja kohtupraktikat ühtlustada.

Ekspress palus kommentaari nii PPA-lt kui ka Aivar Mäelt. Loo ilmumise ajaks ei olnud Mäe kommentaaripalvele vastanud.

Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse juht Jelena Mirošnitšenko aga kommenteeris tänast riigikohtu otust järgmiselt:

"Inimesed pöörduvad reeglina politsei poole, kui nad tunnevad, et nendega on käitutud vääralt. Nii väärteomenetluses kui ka hiljem kohtus antud tunnistustes kirjeldati tegusid, mille toimumist maakohus oma otsuses ei välistanud, kuid hindas, et menetlusaluse isiku käitumises puudus KarS § 1531 lg 1 objektiivne koosseis ehk lihtsustatult öeldes polnud võimalikud teod kohtu hinnangul tahtevastased ega inimväärikust alandavad. Esitasime kassatsioonikaebuse, sest soovisime riigikohtult saada hinnangut maakohtu otsusele. Politsei aktsepteerib jõustunud kohtuotsust."