Oli 14. juuni 1941. Valge ja kaunis suveöö, millest sai kirjeldamatu hirmuunenägu. Varahommikul pandi Eestis toime genotsiid, mida eestlased meenutavad samasuguse õudusega nagu juudid holokausti. Ligi 10 000 eestlast kisti välja oma kodudest ja veeti loomavagunites kaugele Venemaale. Ei halastatud isegi lastele, kellest paljud ei näinud iial enam oma kodu. Ellujäänute lapsehinge löödi aga haavad, mis ei paranenud kunagi.

Mida küll pidi tundma Tiia Salus, toona kõigest 2 aasta ja 9 kuu vanune.