Nobeli auhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat „Sõda ei ole naise nägu“ (1984, e.k 2016) põhineb Aleksijevitši intervjuudel teises maailmasõjas Punaarmees sõdinud naistega. Raamat on tuntud, paljudesse keeltesse tõlgitud. Aga pole kuigi laialt teada, et enne raamatut oli samanimeline dokfilmide sari. Kokku seitse filmi, pikkusega 10–25 minutit, mille stsenaristideks olid Aleksijevitš ning Viktor Dašuk, viimane oli ka režissöör. Filmid valmisid stuudios Belarusfilm aastatel 1981–84 ja keda huvitab naiste osalemine sõjas natuke enam kui pinnapealselt, võiks neid YouTube’ist vaadata. Sealt joonistub välja, kui erinevalt edastati oma sõjamälestusi totalitaarses Nõukogude Liidus võrreldes sellega, kuidas seda teeb Eesti režissöör Ivar Heinmaa oma filmis „Naised rindejoonel“.