Rasket aastat kroonib nende pere meelehärmiks nüüd see, et kohus määras mõrvarile vaid 20-aastase vanglakaristuse.Tarraste laskis maha Lihula apteekri Ülle. Naise lapselapsed, Lihula gümnaasiumi direktori ­Siret Kesküla (37) pojad – siis kolmeaastane ja viieaastane – said eluohtlikke kuulitabamusi. Autos olnud tütar, kes nägi pealt vanaema ja vendade tulistamist, ei suuda mõista, miks neid tulistati. „Aga mis me talle teinud olime?“ uurib laps.

Pärast kohtuotsust on Siret vajanud psühhoterapeudi abi. Poistel jäävad elu lõpuni armid kehale ja tervisekahjustused. 

Rauli elu on täiesti muutunud: Ülle tapmise õhtust saadik pole mees enam koju läinud. Ta kolis vanema tütre Sireti juurde. Aiamaa, mida nad abikaasaga aastaid harisid, jättis Raul maha. Ta kaevas üles kultuurmustikad, mis Ülle oma viimasel elupäeval sinna istutas, ja viis need kasvama tütre aeda. 

Raul ja Ülle kasvatasid suureks kaks tütart, kokku on neil viis lapselast. Noorimat, mullu sündinud lapselast jõudis Ülle süles hoida vaid korra.

„See võib elu nii ära keerata, kui teine kõrvalt ära kaob,“ räägib Raul, ametilt kaugsõidu rekajuht, kes veab üle Euroopa vedelaid toiduaineid. „Alguses mõtlesin, et mida ma tegema hakkan. Kolm esimest kuud ma tööle ei läinud.“