Küllap nii mõnigi inimene arvab „Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta“ kokkuvõtet lugedes, et oh jumal küll, jälle üks „Seksi ja linna“ analoog rikka valge naise elust New Yorgis! Selliseid raamatuid ilmub endiselt väga palju, aga kas moodsad naispeategelased on nüüd teistsugused?

Mind see väga ei häiri, kui nad arvavad, et hakkavad lugema „Seksi ja linna“, sest siis ootab nei üllatus. Ilmselt teisi selliseid peategelasi nagu minu romaanis praegustes raamatutes väga palju ei ole. Mulle endale tundub, et kõige sarnasem on ta Patrick Batemani tegelaskujuga Bret Easton Ellise „Ameerika psühhopaadis“.