Kruuda oli enne eelmist majanduskriisi äriliselt üliedukas: omas Kalevi kommivabrikut, Tere piimatööstust, arendas kinnisvara, asutas meediagrupi, kasseeris Tallinna linnalt PPP-programmi raames hoogsalt koolimajade pidamise raha. Ta sai siseminister Ain Seppiku ajal kommivabriku majale politseilt 20 aasta pikkuse üürilepingu, erastas ENSV punavanakeste puhkepiirkonna Keila-Joal…

Tundus, et ta on justkui moodne Midas – kõik, mida puudutab, muutub kullaks.

Õitsengu ajal andis Kruuda Ekspressile legendaarse intervjuu pealkirjaga „Mul ei ole raha kusagile panna!“.

Aga ühtäkki selgus, et Kruuda puudutus tõi paljudele kulla asemel hunnikute kaupa… Ah, saate isegi aru, mida.