„Vene gripp“ pistis plehku laborist

1977. aastal väiksemat sorti pandeemia tekitanud „Vene gripp“ oli tõenäoliselt pärit Nõukogude Liidu, Hiina või USA laborist. Tegu võis olla õnnetusega biorelva või gripivaktsiini arendamisel.

Prantsusmaa presidendil ­Valéry Giscard d’Estaingil oli 1979. aasta märtsis plaanis külastada Nõukogude Liitu, kuid ootamatult palus Nõukogude pool visiidi edasi lükata. Välisminister ­Andrei Gromõko selgitas Prantsuse diplomaatidele, et põhjuseks oli 72aastase Nõukogude liidri Leonid ­Brežnevi haigestumine grippi. Ajalehe The New York Times andmetel oli tegu suhteliselt raske haigusjuhtumiga. Niigi üha põduramaks jäänud Brež­nev tuli „vene nohust“, nagu haigust Lääne lehtedes toona kutsuti, küll veel välja, kuid elada oli tal jäänud vaid kolm aastat.

Kui Nõukogude poole informatsioon vastas tõele, tabas Brežnevit suure tõenäosusega 1977. aastal alguse saanud gripp, mida tuntaksegi „Vene gripina“.