Äsja lõppenud Cannesi filmifestival oli teistmoodi. Staare ning nende ümber trügivaid-lõugavaid inimmasse oli vähem ning festivali kõrval tavaliselt täistuuridel tukslev filmiturg oli uimane ja rahulik, sest nii Aasiast, USAst kui Suurbritanniast oli filmitööstuse rahvast kohal minimaalselt.

Aga kõige olulisem on see, et möödunud aastal koroona tõttu vahele jäänud festival siiski toimus, küll tavapärasest ajast kaks kuud hiljem ja maskeeritud külalistega, ent sellest hoolimata kogu oma aus ja hiilguses.

Spike Lee juhitud žüriil lihtne ei olnud, sest Kuldset Palmioksa jahtivate linateoste valik ulatus usklikke ärritavast 17. sajandi nunnapornost üliaeglase seisundifilmini ning südantlõhestavast Tšaadi abordidraamast kuni seksi ja vägivalda täis õudukani.