Lisaks sellele, et Iraagis möllab pandeemia-aja kõige laastavam laine, on tabanud riiki ka teised tragöödiad. Vähem kui poole aasta jooksul on tapnud kaks kohutavat haiglapõlengut üle 150 inimese. Süüdi on haiglate halb ehituskvaliteet (haiglatöötajate sõnul tehakse siseviimistlust tuleohtlike materjalidega) ja kehv turvaprotokoll.

Laiemalt vaevab Iraaki aga seesama kombinatsioon probleeme, mis murdis India ning veab laastamistöid kuskil riigis igal mandril: pole ravimeid ega muid vahendeid, millega juba nakatunuid inimesi aidata. Vaktsineerida aga riik ei suuda ja rahvas ei taha.

Päevane nakatujate arv 39 miljoni inimesega Iraagis üle 12 000. Ühtekokku on olnud nakatunuid pea 1,7 miljonit ning viirushaiguse tõttu hukkunuid ligi 19 000.

Viimastel nädalatel, mil olukord on läinud aina hullemaks, on vaktsineerijaid järsku juurde tulnud. Kuid sisuliselt polnud neid enne üldse, mistõttu on vähemalt ühe süstiga vaktsineerituid iraaklasi paremal juhul mõni protsent.

Iraagi terviseministeerium süüdistab uues laines neid, kes ei kanna maske ja suurtes seltskondades kokku saavad – eriti hiljutiste usupühade ajal –, kuid arstid rõhutavad, et üha nakkavama viiruse eest kaitseb üksnes vaktsiin. Nad hoiatavad, et kui rahvast ei õnnestu vaktsineerida, ootab Iraaki ees „epidemioloogiline katastroof“.

Arstid kirjeldavad sedagi, et esimest korda on jõudnud haiglasse ka raskete sümptomitega lapsed. Samuti ütlevad nad, et võrreldes igapäevase kaosega haiglates paistab ametlik nakatumis- ja surmade statistika tagasihoidlik.

Seni on olnud iraaklaste Valgevene-Leedu piirile jõudmine eeskätt Aljaksandr Lukašenka forseeritud hübriidrünnak. Juhul, kui see kanal püsib avatuna, võivad peagi saabuda ka need, kes ei põgene mitte vaesuse, vaid viiruse eest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid