Ehk mäletate veel, et lennukiga oli võimalik sõita mitme maa ja mere taha. Nii see tõepoolest oli. Kord lõppes üks projektikohtumine ühes Lääne-Euroopa suurlinnas plaanitust varem ja jõudsin lennujaama harjumuspärasest märgatavalt varem. Kuna tabloodel ei olnud veel väravatki näidatud ja kõht oli ka juba häirivalt tühi, siis leidsin end tuntud söögikohas burgerit nosimas ja seda veelgi tuntuma õllega alla loputamas. Ju olid need mõned koos õllega manustatud etanooli molekulid, mis viisid mind märkama, et mul oli tekkinud selgesti ennustatav lennujaamas söömise muster.

Nimelt iga kord, kui oli vaja enne lennukile minekut süüa, ei valinud ma kulinaarselt huvitavat söögikohta, vaid midagi igavat. Võib-olla paljud minu asemel kehitaksid selle fakti peale õlgu ja liigutaks oma mõtted mujale. Aga mina hakkasin sellisele käitumisele põhjust otsima.