Aastal 1991 sündinud Kaarel: Kurb on kuulda juttu, et nõukogude aeg võiks tagasi tulla, sest siis olid asjad lihtsamad

Rääkisime inimestega, kes sündinud aastal 1991, mil Eesti taas vabaks sai. Noorena mängis Kaarel Jõudvald ööd ja päevad arvutimänge. Nüüdseks on ta ligi kümme aastat olnud üks kolmest Tartu ööelu epitsentri omanikust.

Möku baari omanik annab intervjuu Ula baaris, kus käib aeg-ajalt nõu ja jõuga abiks. Möku ise asub Tartus teisel pool mäge, Genialistide klubi majas. „Mahume ära kõik,“ sõnab Jõudvald. Ei ole Tartu ega Tallinna Telliskivi kõrtsidel mingit konkurentsi, pigem tsunft.

Eesti sai 30 aastat tagasi uuesti vabaks. Mida vabadus sinu jaoks tähendab?

Mulle ei tähenda see mitte midagi. Isegi kui küsid, mis kuupäeval täpselt Eesti vabaks sai või millal oli taasiseseisvumine – ma ei oska sulle peast öelda. Aga tunnen, et ei ole selle tõttu vähem patriootlik või et Eesti mind vähem huvitaks. Et Eesti on olnud 30 aastat vaba, see faktina ei loe mulle. Mina ei ole võidelnud selle eest, ei ole näinud vaeva, et Eesti oleks vaba. Olen see, kes tunneb, et meil ongi vabadus, ja võtan seda enesestmõistetavalt.

Mis on sinu jaoks patriotism?

Lennart Meri andis mu vanaisale murtud rukkilille märgi. Isiklikult. Mu vanaisa oli represseeritu. See on patriotism, mis tähendab mulle väga palju.

Millal sa esimest korda välismaal käisid?

Olin vist 11aastane ja käisin Rootsis võistlustel. See oli crazy tunne. Pidin hingega kaitsma ja hoidma passi, et see ära ei kaoks. Muidu ei saa ju Eestisse tagasi. Ja mul ikkagi kadus pass ära. Eesti piiri peal pidin selgitama, et ma päriselt elan siin, ja siis mind lasti õnneks sisse.