Meil oli ju vabariik. Küll nõukogude ja sotsialistlik, aga siiski sisaldas see sõna „vaba“. Meil oli eesti rahvas, eesti keel, eesti meel, pealinn ja punane lipp merelainetega. Isegi välisminister (Arnold Green) oli olemas.

Teadsin, et riigipiiri valvatakse hoolikalt. Arvasin, et küllap hoiavad hambuni relvastatud piirivalvurid tagasi kõiki neid, kes tahavad üle piiri Nõukogude Liitu ronida, nii nagu Iraagi põgenikud praegu Leetu tungivad. Punapropaganda jutlustas ju, et suur nõukogudemaa on töörahva paradiis.

Pisikesel lapsel ongi raske aduda riiki kui sellist.

Suuremaks saades sain aru, et tegelikult valvati piiri nii hoolikalt selleks, et siinne rahvas Vabasse Maailma ei pageks.

Jah, nõukogude rahvas oli võrdne, kuid see seisnes võrdses vaesuses.