30 aasta tagused tõed peituvad välismaa arhiivides

Me teame eriliselt vähe sellest, mida arvati meist kaugemates riikides tol kuumal üleminekuajal.

Kui ma saaksin homme miljonäriks, paneksin silmapilk välja stipendiumi uurijale, kes võtaks ette keeruka, kuid kindlasti ülipõneva uurimisretke teiste riikide arhiividesse. See kestaks aastaid. Eesmärk oleks leida maksimaalne hulk dokumente, mis puudutavad teiste riikide suhtumist ja tegevust seoses Eesti iseseisvuse taastamisega. Alustada võiks kaheksakümnendate teise poolega ja lõpetada 1992. aastaga.

Miks nii? Aga seepärast, et kõigele, mis puutub Eestisse kriitilistel ja põnevatel aastatel enne iseseisvuse taastamist, ei lange teadmise ja tõe valgus võrdselt. Maailmalavast on selles kontekstis välja valgustatud ainult tühine servake.

Sinna ei saa midagi parata, et osa mäletajaid või teadjaid nii kodus kui väljas on lahkunud igaveseks ja osa vaikivad teadlikult. Kuid suurimad meie silmade eest varjatud tõed meie ja maailmalava suhete kohta sel dramaatilisel ajalõigul, kui fööniks Eesti hakkas tuha alt jälle lendu tõusma, peituvad teiste riikide arhiivides.