Kasvava roheteadlikkuse ajastul on selge, et aina enam vajab läbimõtestamist ka inimese suhe ülejäänud elusloodusega. Selles laines on loogiline, et aina suurema luubi alla satuvad ekraanilood inimese ja loomade sõprusest ning ka jagatud söögilaua tõttu tekkivatest pingetest. Meenuvad suurepärased dokfilmid nagu “Gunda”, “My Octopus Teacher” või “Trühvlikütid”, mis kõik ka kõnealuse filmiga kokku kajavad.

Režissöör Michael Sarnoski debüütfilm „Põssa“ on üles ehitatud kokakunsti ühe pööraseima subkultuuri ehk trühvliseente ümber toimuvale. Sadadest trühvlisortidest kõlbavad süüa vaid mõned üksikud ning nende hind on tavamõistes röögatult kallis.