Aastast 1934 oli võim Eestis koondunud ühe inimese – Konstantin Pätsi – kätte. Ta valitses riiki riigivanemana ja seejärel riigihoidjana. 1938. aastal kehtima hakanud uus põhiseadus nägi Eesti riigipeana ette presidenti, kes tuli valida. Nii toimusidki sama aasta aprillis Eesti esimesed presidendivalimised, mille võitjat polnud raske ära arvata.

22. aprilli hommikul läks riigihoidja juurde Toompeale omavalitsuste esindajatekogu delegatsioon. Pärnu linna, Rakvere linna, Saaremaa, Valgamaa, Läänemaa, Virumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Harjumaa, Järvamaa, Võrumaa, Pärnumaa, Tallinna, Tartu, Petserimaa ja Viljandi esindajad palusid luba, et nad võiksid üles seada Pätsi kandidatuuri.

Delegatsiooni juht Karl Leesment Pätsi sünnimaakonnast Pärnumaalt luges ette kirjaliku pöördumise: „Meie palume, härra riigihoidja, Teie luba ja nõusolekut, et võiksime omavalitsuste esindajatekogu poolt üles seada Teie kandidatuuri vabariigi presidendi kohale. Meie tahame Teile oma sügavat lugupidamist ja tänu avaldada seega, et palume Teid, härra riigihoidja, jatkata Eesti riigi juhtimist esimese Eesti vabariigi presidendina meie rahva ja riigi õitsenguks.“