Sama aasta suvel, 8. augustil 1998 esines The Rolling Stones seni esimest ja viimast korda Tallinna lauluväljakul.

Selle hotelli marmorist WCs on kõlarid. Neist tuleb vaikselt muusikat. Midagi sellist, mille kohta öeldakse tavaliselt Mozart või Tšaikovski. See on kogu Hollandi kõige kallim ja luksuslikum hotell, mille royal sviitides ööbivad järgmisel õhtul Amsterdamis kontserti andvad härrasmehed ansamblist Rolling Stones, kellega on kohtuma tulnud paarkümmend Ida-Euroopa žurnalisti.

Kõik ajakirjanikud on väga närvilised. Nad on hotelli kutsutud poole kolmeks, aga intervjuud tele­visioonile, raadiole ja kirjutavale pressile algavad alles kell viis. Intervjuude graafikut selgitab Jessica plaadifirmast Virgin ja Rolling Stonesile lähedal seisev asjaajaja Helen ei luba hotellist lahkuda, sest tänu hotelli ette kogunenud fännilaagrile ei lasta kedagi sisse. Selgub, et teleinimesed saavad iga rollariga kümme minutit nelja silma all vestelda. Raadiod ja kirjutav press saavad 15minutilised ümarlaua-intervjuud kabiiniga paadikeses jõekaldal.

Tundub, et kõige rohkem muudab ajakirjanikke murelikuks siiski Jessica ja Heleni kategoori­line keeld – keegi ei tohi küsida autogramme, raadio-IDsid ega pildistada.