Neid nimetati hävituspataljonideks, sest nende ülesandeks oli põletada ja tappa. Nende sõjasuvel 1941 sooritatud veretööd olid möödunud sajandi ühed kohutavamad Eestis.
Hävituspataljonide nime ja eesmärki selgitab kujukalt Jossif Stalini kurikuulus raadiokõne 3. juulil, milles kutsuti üles rindelähedastes piirkondades teostama põletatud maa taktikat. „Kõik väärtuslik varandus, sealhulgas värvilised metallid, vili ja põletusained, mida ei saa välja vedada, tuleb tingimata hävitada.“
