Kõigepealt selgus terminites

Antigeeni kiirteste on kahte tüüpi: professionaalseks kasutamiseks mõeldud ja koduseks kasutamiseks mõeldud testid. Apteegis müüakse mõlemaid tüüpe, kuid koduseks kasutamiseks mõeldud süljepõhiseid antigeeni teste täna Eestis ei ole.

Rõhutame, et apteekides müüakse vaid teste, mis on saanud kas Euroopa liidus ametliku heakskiidu või registreeritud Terviseameti meditsiiniseadmete registris: see käib nii professionaalseks kasutamiseks mõeldud kui koduseks kasutamiseks mõeldud testide kohta. Seega on artikli pealkirjas sisalduv väide, et tegemist on „jamaga“ põhjendamatu ning apteekide mainet kahjustav.

Lisaks selgitame, et Terviseameti sõnul professionaalseks kasutamiseks mõeldud teste ei ole keelatud apteegis müüa ja neid tohib osta ka isik ise koduseks kasutamiseks (https://www.terviseamet.ee/et/covid-19-antigeeni-kiirtestid). Seega on artikli juhtlõigus olev väide otsene vale.

Küll aga on nende professionaalsete testide puhul nüanss, mis puudutab peamiselt vastutuse küsimust. Kui testi viib läbi tervishoiutöötaja, vastutab testi õige läbiviimise ja tulemuse tõlgendamise eest tema, kui aga sellist testi teeb inimene ise, langeb selles osas vastutus temale.

Praktikas ei ole meile teadaolevalt sellega seonduvaid probleeme esinenud

Kui isik on hoolas, sh loeb toote kasutusjuhendit tähelepanelikult, siis pole alust kahelda, et ta viib protseduuri läbi korrektselt. Kui midagi jääb juhendis arusaamatuks, siis loomulikult saab paluda selgitust nii apteekrilt kui mõnelt teiselt tervishoiutöötajalt. Vastavalt Terviseameti infole on kodukasutuseks mõeldud testide erinevus professionaalsetest lisaks vastutuse küsimusele veel ka see, et kasutusjuhend on koostatud tavakasutajat silmas pidades (https://www.terviseamet.ee/et/covid-19-antigeeni-kiirtestid). Kasutusjuhendi koostab ja lisab kiirtestidele tootja ja meditsiiniseadmete registris on see ka registreeritud.

Miks artiklis nimetatud isikud võisid saada valenegatiivseid tulemusi on ammendavalt selgitanud artiklis Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, kes tõdeb: „Sülg on vägagi agressiivne keskkond ja viiruse kapsiidivalgud olid juba lagundatud – kiirtestid tuvastavad just kapsiidivalke. Süljes on palju ensüüme, mille ülesanne on lagundada sissetulevaid valke: toitaineid, patogeene jms.“

See võib otseselt selgitada artiklis toodud näidet, kus test tehti 5. haiguspäeval (Kristina, 28), aga Terviseameti kodulehel on selgitatud, et antigeeni kiirtest tuvastab viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge, mis tavaliselt on kuni 4-5 päeva pärast sümptomite tekkimist. 5 päeva pärast tehtud testi näitel (Kristina, 28) puhul on kaks probleemi: esiteks pole võimalik aru saada, kas 5. haiguspäev tähendab, et 5 päeva oli möödunud sümptomite tekkest, raskemast haigestumisest, PCR testi tegemisest või veel kuidagi teisiti.

Seega on tegemist metoodiliselt ebaselge näitega. Aega tuleb lugeda sümptomite tekkest. Igal juhul selle näite puhul on võimalik, et viiruse tase oli juba liiga madal, kuna 5 päeva on isegi esimeste sümptomite tekkest alates juba piiri peal, mis võib viiruse hulga viia liiga väikeseks. Seetõttu ei ole põhjendatud väita, et kõnealune juhtum kinnitab testi ebausaldusväärsust.

Lisaks on avalikult teada, et mis tahes kasutusel olevad testid, sh ka kiirtestid ei olegi 100% täpsed, alati on šanss saada kas valenegatiivne või ka valepositiivne tulemus. Kiirtesti vahendusel saadud positiivne tulemus soovitatakse alati üle kontrollida PCR testiga. Kahjuks on see teaduslik reaalsus.

Lõpetuseks on eksitav ka artikli väide loogikaveast proviisorapteekide liidu kodulehel. Aetakse segi kaks erinevat testi tegemise eesmärki – üks on enesetestimine eesmärgiga tuvastada haigestumine ja hoiduda kontaktidest (käib siis inimese enda poolt kodus läbiviidava testimise kohta) ja teine on apteekides pakutav enesetestimise teenus, mille eesmärk on saada tõend, mille abil kinnitada ürituse või rahvakogunemise korraldajatele, et inimene ei ole haigestunud COVID 19sse ning seega saab ta seal osaleda. Seetõttu ka erinevad selgitused.

Kokkuvõttes tõdegem, et antigeeni kiirtestid on kogu maailmas, sh Euroopas laialdast tunnustust leidnud vahend pandeemia vastases võitluses ja nende usaldusväärsuse õõnestamine läbi eksitavate väidete, ei ole rahvatervise huvides mõistlik.

Loo autori kommentaar: pandeemiavastases võitluses ei ole mõistlik jätta inimesi hoiatamata, et sülje kiirtesti puhul on kodus lihtne saada valenegatiivne vastus

Kerttu Jänese
Tegu ei ole vaid meie artiklis esinenud erandjuhtumitega, seda juhtub Ekspressile teadaolevalt sagedamini. Artiklis ei ole avaldatud kahtlust nina eesosast või ninaneelust võetavate kiirtestide suhtes. 
Eesti Ekspressi kiirtestide test näitas: PCR positiivse naise süljetestid tulid negatiivsed, ninatestid positiivsed.

Kuna Joysbio testi kasutusjuhend on tavakasutajale väga raskesti jälgitav ja Ekspressile on teada mitmeid juhtumeid, kus süljetestid on andnud valenegatiivse vastuse (seda ka sümptomite 1.-4. päeval), siis saatsime Joysbio testi karbi pildi Terviseametile. Meile vastas meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Piret Põiklik: "Pildil on ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud test."

Klient aga oli palunud mitmetest apteekidest just ise kodus kasutamiseks mõeldud testi.

Proviisoriapteekrite liidu kodulehelt saab lugeda: "Terviseamet lubab apteekides müüa professionaalseks kasutamiseks mõeldud antigeeni kiirteste. Apteekri kohustus antigeeni kiirtesti väljastamisel on jagada järgnevat teavet: 1. Informeerida patsienti, et tegu on professionaalseks kasutamiseks mõeldud testiga."

Rõhutame: seda ei tehtud meie testi raames üheski apteegis mitte ühelgi korral. Lõviosa ostjatest ei tea kindlasti ise pakile trükitud märgiste tähendusi ega oska hakata apteekriga vaidlema.

Terviseameti kodulehelt saab lugeda: "Koduseks kasutamiseks mõeldud testi pakendil peab olema sellekohane info ja C E-märgise juures (tavaliselt kohe järel või all) on neljakohaline number. Kui keegi müüb professionaalset testi koduseks kasutamiseks, siis palume ka sellest meile samal aadressil teada anda mso@terviseamet.ee."

Lisaks on Terviseameti kodulehel info: "On esinenud juhuseid, kus ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud teste üritatakse müüa kui enesetestimiseks sobivaid teste. Terviseamet palub ostjatel olla tähelepanelik, et vältida olukorda, kus ekslikult ostetakse koduseks kasutamiseks meditsiinitöötajatele toodetud kiirtest. Kui selline olukord peaks tekkima, on tarbijal õigus test müüjale tagastada."

Näeme vastuolu, et proviisorapteekrite liit sedastab: "Antigeeni testi ei ole mõtet teha, kui puuduvad sümptomid või kokkupuutest COVID-19 haigega on möödunud ainult paar päeva."

Aga Apotheka kodulehelt saab hoopis lugeda: "Pakume võimalust viia apteegis läbi COVID-19 kiirtest apteegitöötaja juhendamisel. Testima ei võeta inimesi, kellel on põhjust kahtlustada ägedat COVID-19 haigust (mh sümptomaatilised või lähikontaktsed inimesed)."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid