Ekspressi krimifestival on põnev pühapäev Kultuurikatlas, kus räägitakse Eesti kõige kõmulisemate kriminaaluurimiste taustalugusid ning kergitatakse saladuseloori seni avalikkuse eest varju jäänud episoodidelt.

Külastajate ette astuvad hinnatud krimikirjanikud (sealhulgas Põhjamaade krimikirjanduse suurim staar Jo Nesbø), tippajakirjanikud, kes kohtu- ja krimisaagasid aastaid uurinud ning uurijad ja tunnistajad, kes on ise panustanud sellesse, et kurjategijad ei jääks tabamata.

Viimasel hetkel lisasime kavva ka arutelu Estonia huku uurimiste rägastikust, kuna siin toimub nüüd, 27 aastat pärast katastroofi ootamatult palju. On kirgi, tülisid, teravat kriitikat. Räägime ka äsja uurimisretkelt lahkunud Margus Kurmiga.

Päev algab kell 11 ja kestab kuni kella 17ni.

Milliseid põnevaid kohtumisi on kavas?

Laval on Põhjamaade krimikirjanduse tõusev täht Max Seeck


Esimesena kohtume auhinnatud Soome krimikirjaniku Max Seeckiga. Soome kirjaniku Max Seecki psühholoogilise trilleri „Uskmatu“ tõlkeõigused on müüdud neljakümnesse riiki ja seriaaliõigused Hollywoodi. Maxi raamatu ingliskeelne tõlge pealkirjaga „The Witch Hunter“ jõudis hiljuti The New York Timesi ülimainekasse bestsellerite nimekirja. Ainus varem samasse nimekirja jõudnud Soome päritolu teos on kirjandusklassiku Mika Waltari mastaapne ajalooline romaan „Sinuhe, egiptlane“ 1949. aastal.

Romaani tegevus algab Eestis, Tallinnas, kus Max Seeck 2000. aastate algul õppis. Seal on eestlastest tegelasi.

Kirjanikuga räägib Krimifestivali laval Areeni kirjandustoimetaja Priit Hõbemägi.

Kes tappis Harald Meri?


5. aprillil 1990. aastal tapeti Türil Järvamaa praost, Eesti Kongressi liige ja Türi kirikuõpetaja Harald Meri. Elu võeti ka Meri koduabiliselt Valve Kleinilt.

Nende surnukehad leiti alles kümmekond päeva pärast kadumist Türi lähedalt karjäärist.

Räige tapatöö šokeeris kogu Eesti avalikkust. Käivitati massiivne uurimine, juhtunuga tegeles Ülemnõukogu komisjon. Aastaid ringlesid spekulatsioonid, juhtunust on kirjutatud pikki lugusid ning ka raamatuid, välja on paisatud pööraseid süüdistusi tuntud Eesti ühiskonnategelaste kohta. Üks suur küsimus: kas praosti mõrv võis olla seotud tema tegevusega punakurjategijate paljastamisel ehk olla poliitiline tellimustöö, on siiani vastuseta.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen võttis veelkord ja varasemast märksa põhjalikumalt ette Harald Meri ja Valve Kleini mõrva uurimise ning on sellega tegelenud juba kuid. Esimest korda on avalikkusel juurdepääs juurdlusega seotud ja varem salastatud olnud materjalidele, seni peidetud uurimisversioonidele ning tõenditele.

Krimifestivalil harutatakse Madise abil uurimise sõlmpunkte otse teie silme all. Vestlust juhib “Pealtnägija” Mihkel Kärmas.

Kui mõtlematu tegu hävitab noore inimese elu - Eesti “narkomuulad”


Aastaid on Eesti sattunud maailma uudisvoogu ka ühe tõeliselt negatiivse teemaga - meie osaga rahvusvahelise narkokaubanduse ahelates. Eestlased on olnud nii narkootikume vedavate laevade kaptenid kui ka lihtlabased “narkomuulad”, oma kehas või pagasis narkootikume üle piiri vedanud õnne- ja rikkuseotsijad, keda narkokartellid on küüniliselt ära kasutanud.

Krimifestivalil kohtume mõtlematu teo eest 8 aastat Peruu vanglas viibinud Andrus Mikiveriga ja teda ja paljusid teisi aidata üritanud endine narkopolitseinik ja Eesti sideohvitser Europolis Margus Raspel.

Vestlust juhib Ekspress Meedia uuriva toimetuse ajakirjanik Martin Laine.

Kas lõpetada inimeste vangistamine?


Kas vangla parandab kurjategijat? Kas kedagi üldse parandab? Kas kuriteoga hakkama saanud inimese karm karistamine aitab ohvrite ja ühiskonna valu heastada? Keda ja miks peaks üldse vangistama? Mida tähendab taastav õigus - uus vaatenurk karistuspoliitikas, mis püüab ränga karistamise asemel ohvreid ja nende lähedasi kaasates kuritegu heastada. On sellel vaatenurgal lootust?

Sel teemal arutlevad kohapeal endine kinnipeetav ja nüüdne edukas ettevõtja Kaarel Kuik ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja Jako Salla. Juttu juhib noor ajakirjanik 2020 Greete Lehepuu.

Lugejaga kohtub Põhjamaade krimikirjanduse suurim staar Jo Nesbø


Jo Nesbø nimi ei vaja Eesti krimisõbrale tutvustamist. Iga tema uus raamat haaratakse ahnelt lettidelt nii meil kui rohkem kui 50 riigis, kus need ilmunud on. Tegemist on menukaima põhjamaise autoriga, kelle loodud detektiiv Harry Hole otsib selgus kõige süngemates lugudes.

Kohtumine Nesbøga valmistab ette tema uue romaani ilmumist eesti keeles ning autoriga vestleb Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar (vestlus toimub koroonaajale vastavalt videosilla vahendusel).

Mis pagan toimub selle rahapesuga? Miks kedagi vangi pole pandud? Aga keda?


Juba palju aastaid räägitakse meil väga palju rahapesust ja “mustadest” miljarditest, mis läbi Eesti ja teiste Balti riikide idast läände on voolanud. Samal ajal ei ole aga mitte kedagi selle eest kinni nabitud. Miks see nii on? Mida tähendab rahapesu uurimine? Miks mitmed suured uurimised on lennanud vastu taevast? Miks me räägime Eesti rahapesust, kui suurusjärkude võrra rohkem pestakse läbi Lääne-Euroopa suurriikide pankade?

Sel teemal arutavad teemat väga põhjalikult uurinud ning suurepärase raamatu “Pestud miljonid” kirjutanud Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler ning aastaid juhtiva riigiprokurörina rahapesu uurimise eest vastutanud Steven-Hristo Evestus.

Ajakirjanikud, kes krimilugusid uurides ennastki ohtu seavad


Mida tähendab ajakirjaniku jaoks keeruliste krimilugude ja organiseeritud kuritegevuse kajastamine? Kuidas see on muutunud?

Oma kogemuste üle arutlevad Mihkel Kärmas, Rasmus Kagge ja Matthias Kalev.

Juri Ustimenko tapatööd


Kuidas jälki kurjust peatada, kuidas seda kinni püüda? Kuidas see praegugi, 20 aastat hiljem edasi elab.

Vähe on Eesti inimesi rohkem šokeerinud kuritegusid, kui koos kaaslasega palju inimesi tapnud, mitmeid rängalt haavanud ning rohkelt röövimisi toime pannud sarimõrvar Juri Ustimenko saaga.

Oktoobri alguses möödub täpselt 20 aastat päevast, mil Eesti ajaloo üks jõhkramaid mõrvareid ning kõigi aegade noorim eluaegne vang koos Dmitri Medvedevi-nimelise kaaslasega üle Narva jõe Eestisse ujus.

Mis sellele järgnes ja kuidas said võimalikuks Ustimenko ja tema saatja kuriteod, kuidas neile jälile saadi, sellest räägitakse Krimifestivalil põhjalikult. Loos on palju uskumatuid ning seni avaldamata pöördeid, teeme tutvust Eesti tippuurijate hea tööga ning näeme Ustimenkot oma kuritegudest aru admas.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Kirsti Vainküla on pühendunud põhjalikult erinevate juhtumite uurimisele ja toonud välja uskumatuna tunduvaid seiku. Laval arutlevad uurimise käigu üle Ustimenko uurimisgrupi liige kriminaalpolitseist Tanel Tiks ja Greete Lehepuu Eesti Ekspressist.

Estonia huku uurimine - miks ja kuidas oleme jõudnud seisu, kus oleme?


Mida loodab leida äsja uurimisretke lõpetanud Margus Kurm?

Estonia katastroof on suurim tragöödia, mis on juhtunud meie iseseisvuse taastamise järel. Siiamaani on aga väga paljude inimeste jaoks paljud küsimused vastuseta. Selles küsimuses valitseb ühiskonnas äärmiselt suur usalduse kriis.

Väga paljud inimesed ei usalda ametliku uurimisraporti järeldusi, veel rohkemad aga küsivad, kas kõike on uuritud avatult, läbipaistvalt ja piisava põhjalikkusega. Kas avalikkusele, ohvritele ja nende lähedastele on antud parimad võimalikud vastused? Kas üldse on küsitud kõiki õigeid küsimusi?

Noore Eesti riigi kriminaaluurimise võimekus oli veel lapsekingades ning see tähendab, et uurimises läks suur osa Rootsi ja Soome organite kätte. Ka nende meile sõbralike riikide suhtes on ühiskonnas Estonia uurimise küsimuses tugev usaldamatus.

Usalduse kriisi kohta on ilminguks seegi, et erinevaid osapooli ei õnnestu korraga ühele lavale tuua.

Miks see nii on? Kuidas oleme siia jõudnud? Milleks seda Estonia katastroofi enam uurida? Mida me loodame sealt enam leida? Miks me rahule ei jää?

Seda arutavad Krimifestivali laval Estonia teemadel kümneid lugusid teinud Mihkel Kärmas, äsja oma alternatiivse uurimisretke lõpetanud Margus Kurm (videosilla vahendusel Saksamaa rannikult) ja ise Estonialt pääsenud Eesti diplomaat ja Eesti Vabariigi peakonsul Peterburis Carl Eric Laantee Reintamm.

Carl Eric Laantee Reintamm on aastaid hoidnud Estonia küsimustes madalat profiili, soovimata toimunut meenutada ja oma isikut esile tõsta. Ometigi on teda väga häirinud teatud momendid avalikustatud uurimistulemustes, mis ei vasta sellele, mida tema nägi ja isiklikult koges ning mille ta unustamise vältimiseks kohe üles märkis ja ka uurijatele avaldas. Oma üllatuseks on ta hiljem teada saanud, et tunnistusi on tagantjärele muudetud.

Kas see on siis professionaalne uurimine, mis püüab päriselt tõde välja selgitada, küsib ka tema.

Kuidas sellest ummikust välja saada? Kuidas saaksid palju kannatanud inimesed lõpuks rahu? Arutelu juhib Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

Kuidas krimifestivali vaadata?


Kõige parem moodus on tulla üritusele kohale. Ainult nii saab osa põnevast ja paljusid saladusi paljastavast päevast, näha ja kuulda oma silmaga uurijaid, kuulsaid krimikirjanikke ja Eesti tippajakirjanikke, kes neil keerulistel teemadel kirjutavad.

Kohapeal saab Politseimuuseumi abiga proovida ka ise kriminalistide töövõtteid (võtta sõrmejälgi, tuvastada vereplekke, lahata “laipa”), üritada muukida lahti ukselukke.

Krimifestivali saavad Ekspressi digitellijad jälgida ka interneti vahendusel. Ülekande leiab siit.

Tellimust saab mugavalt vormistada hinnaga 1€/kuus sama artikli alt.

Kõigile tellijatele on lisaks krimifestivalile edaspidi avatud kogu Delfi Kogupaketiga kaetud sisu (lisaks Ekspressi kõigile lugudele ka Eesti Päevalehe, Maalehe, Delfi, paljude heade ajakirjade (Kroonika, Pere ja Kodu, Anne&Stiil, Eesti Naine jne) lood.

Nädala tippartiklid Ekspressist:

Krimisõpradele soovitame ka lugeda värske Ekspressi põnevaid selle nädala lugusid sellest, kuidas FBI globaalse narkomaffia lõksu püüdis ning samuti sellest, kuidas sellesse võrku jäid ka Eesti kohalikud kuritegelikud rühmitused.

Paljusid puudutanud väga traagiline ning kriminaalne lugu rääkis väikelapse invaliidistumisega lõppenud sündmustest Kehras.

*Erandkorras kasutame Ekspressi ühe teema uudiskirja selleks, et teavitada Eesti Ekspressi korraldatud sündmusest.

Vabandame uudiskirja lugejate ees, kes oleks eelistanud lugeda kokkuvõtet mõnest päevakajalisest teemast. Neile soovitame lugeda Mikk Salu analüüsi hetkeseisust Tallinna valimisrindel ning erakondade suhtumisest tulevase koalitsiooni variantidesse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid