Hiljem ja mõningate mugandustega on muutunud see fraas ingliskeelse kultuuriruumi lahutamatuks osaks. Samas tundub, et see sobib suurepäraselt ka Eesti vabariigi pealinnas valitseva olukorra kirjeldamiseks. Ajal, kui meie edukad idu­ettevõtted on sööstmas raketina laia ilma ning meie digiriik ja kogukonnapõhine mudel löömas globaalselt laineid, tuleb vaadata lähemalt just seda kohta, kus valdav osa neist muudatustest sünnib.

Septembri keskpaigas hävitas Tallinna Linnavaraamet Paljassaare 40 ja 42 kruntidel asunud ajaloolise hoonestuse. Ikka selleks, et see maha müüa ja kiirelt rahaks teha. Selle koha potentsiaal, just sellisena nagu ta oli, oli märkimisväärne.