Tirzah’ lood on nagu manad. Privaatsed nõiduslikud riitused. Kujutage ette: hämar ja madal tühi ruum, küünlalühtrist laes võbiseb õrna valgust, ja ruumi täidavad peamiselt löögid trummimasinal ning ebaharilikud helid, millele madal ja saatuslik naisehääl monotoonsel ja sugestiivsel moel meloodiliselt sõnu peale loeb.

Kokkuvõtvalt olekski see Tirzah’ muusika kohta põhiline ja kõik.